Talpsepad teenisid LHV IPOga suure summa

Vendadele kuuluv osaühing Tenlion müüs suurema osa aastate jooksul ettevõtte töötajatelt, teistelt osanikelt ja suunatud emissioonidelt kokku ostetud LHV aktsiatest, teenides tehingutelt ligemale sajaprotsendilist tootlust, mis teeb sadu tuhandeid eurosid.

Ühtlasi on nad ettevõtte enam kui 5000 aktsionäri seas olnud IPO järel kaugelt kõige suuremad müüjad. Kuidas täpselt käis enne aktsiate avalikku noteerimist positsiooni ülesehitamine ja miks ikkagi otsustati müüa?

„Üks müügi põhjus oli see, et investeering oli väga suure osakaaluga ja julgelt võetud risk,“ selgitas Mikk Talpsepp, kellele kuulub Tenlionis 66,67%-line osalus. „Kui investeering mingisse aktsiasse on suure osakaaluga, siis on loomulik, et mingil hetkel viid investeeringute suurused mõistlikku tasakaalu tagasi.“

Ta rõhutas, et kindlasti ei ole ta ettevõttesse usku kaotanud, vaid pangal on rohkelt eeldusi, mis lubavad eduloo jätkumist. Tema hinnangul on kõik ettevõtte harud suurepäraselt juhitud ning erinevalt suurpankadest iseloomustab LHVd nooruslik ja uuenduslik mõtlemine. Ka LHV Varahalduse tulud peaksid järgnevatel aastatel kindlasti kasvama seoses pensionifondides oleva raha kasvuga.

Kasumit võtma kannustas teda enda sõnul pigem hirm potentsiaalse börside languse ees, millest ei jääks puutumata ka kodubörsi ettevõtted. „Kui börsid peaksid laiapõhjalisemalt langema, siis ilmselt ei jää sellest puutumata ka tugevad ettevõtted,“ hoiatas ta.

Müüdi üle 100 000 aktsia

Viimased 13 aastat investeeringute juhtimise ja börsikauplemisega tegelenud Talpsepp müüs LHV Groupi aktsia esimesel kahel kauplemisnädalal 124 674 väärtpaberit ning praegu kuulub LHV aktsiaraamatu andmetel vendade ettevõttele 47 800 börsifirma osakut. Seega kuulub Tenlion ka pärast suurmüüki endiselt 23. mail Tallinna börsil debüteerinud ettevõtte 50 suurima osaniku sekka.

Talpsepp ise ei olnud nõus müügitehingult teenitud kasuminumbrit avaldama, ent kinnitas, et aktsiate keskmine soetushind oli enne avalikku esmapakkumist vahemikus 3,50–3,60 eurot. Meenutuseks: aktsia märkimishind oli 6,95 eurot ja esimesel nädalal kauples väärtpaber hinnavahemikus 7–7,65 eurot.

Seega võis kõige tagasihoidlikuma arvutuse järgi Tenlion müügitehingult teenida ligemale 420 000 eurot kasumit. Seda eeldusel, et müüdi üsna märkimishinna lähedalt. Praegust aktsia turuhinda arvestades on konservatiivsete arvutuse järgi realiseerimata veel pisut üle 170 000 euro jagu kasumit.

Osanikuks sammhaaval

LHV osanikuks sai Talpsepp sammhaaval, aasta-aastalt jõudsalt oma positsiooni suurendades. „Arvan, et see oli 2012. aasta kevadel, kui lugesin Äripäevast, et LHV korraldab peagi aktsiaemissiooni,“ meenutas ta investeerimisidee kujunemist.

Enda sõnul oli ta aastaid olnud LHV klient ja veendunud, et LHV-l on head eeldused kasvada tugevamaks pangaks ja haarata täiendavat turuosa. LHV kliendina oli ta enda kinnitusel niigi teataval määral kursis LHV finantsseisuga, mistõttu ettevõtte väärtuse hindamine koos tulevikuprognooside tegemisega ei võtnud kaua aega.

„Mõistes, et toonane emissiooni hind (2,70 eurot – toim) on soodne, võtsin kohe LHVga ühendust ja uurisin võimalusi emissioonis osaleda,“ meenutas ta. „Paraku oli tegu emissiooniga, kus uutel investoritel ei olnud võimalik aktsiaid soetada.“

Nii ei jäänudki tol hetkel muud üle kui uurida, kas leidub muid võimalusi, kuidas saada LHV aktsionäriks. Peagi selgus, et LHV vajab tegevuse laiendamiseks ka aasta teises pooles kapitali ning emiteerib vahetusvõlakirju, mis sisaldavad võimalust vahetada võlakirjad teadmata hinnaga aktsiate vastu. Nimelt andsid võlakirjad õiguse konverteerida võlakirja nimiväärtus LHV aktsiateks mistahes järgmises emissioonis.

Põrsast kotis osta ei soovinud

„Kuna võlakirjade tootlus ei vastanud päris minu tulusoovile ja investorina meeldiks võtta suuremat riski ja saada võimalust ka suuremale tulule, siis järgmist LHV aktsiaemissiooni hinda teadmata ei julgenud väga suurt kogust LHV võlakirju soetada,“ tunnistas Talpsepp, kelle sõnul oleks võinud juhtuda ka nii, et järgmise emissiooni hind on juba niivõrd kõrge, et poleks mõistlik võlakirju aktsiateks konverteerida.

„Läks aga nõnda, et järgmine aktsiaemissioon tuli juba poole aasta pärast ja tähendas võimalust vahetada võlakirjad aktsiateks hinnaga 3 eurot aktsia,“ rääkis ta. „Mõistagi sai võimalusest haaratud, kuid seda võimalust ei kasutanud mitte kõik võlakirjainvestorid.“

Et 2013. aasta suve hakul toimunud emissioon oli suunatud vaid LHV töötajatele, ei saanud investor soovitud kogust aktsiaid endiselt juurde soetada. Enda sõnul pakkus ta osaluse suurendamise nimel pangale poolnaljaga välja, et on valmis minema kaubanduskeskustesse LHV pensionifonde müüma.

„Kahjuks see aga ei realiseerunud,“ tõdes ta. Küll sai varajuht enda kinnitusel pärast vahetusvõlakirjade konverteerimist aktsiateks asuda aktsiaid kokku ostma teistelt osanikelt. Konverteerimisega kadus ostueesõiguse piirang, mis oli varem säärastele ostumõtetele kriipsu peale tõmmanud.

Kuna usk LHV eduloo jätkumisse oli suur, siis kahekordistas Talpsepp investeeringu suuruse 2014. aasta emissioonis, müües oma osaluse Tallinna Kaubamajas.

Hoiab investeerimisärid lahus

Kui Tenlioni investeeringut LHVsse võib pidada igati täppi läinud panuseks, siis märka rohkem avalikku tähelepanu on Talpsepp pälvinud mullu kevadel üheskoos vennaga loodud investeerimisfirmaga Etalon Varahaldus AS, kus ta vastutab investeeringute juhtimise eest. Ligemale 70 aktsionärilt enam kui kaks miljonit eurot kaasanud ettevõte on kuu alguse seisuga esimese tegutsemisaastaga kaotanud kaasatud rahast ligi viiendiku.

 

Enda kinnitusel hoiab varajuht need kaks ettevõtet üksteisest kindlalt lahus. „Kogu aktiivne börsikauplemine on Etalon Varahalduses,“ selgitas ta. „Ainult börsivälised investeeringud on teises investeerimisfirmas, kus on põhiliselt kinnisvara ja näiteks LHV aktsiad. Kindlasti märgin Etalon Varahalduse aktsiaid juuli alguse emissioonis juurde, kuid seda siis ilmselt juba 1 eurost kõrgemalt tasemelt, sest juunis on Etalon Varahaldus liikumas senise ajaloo parima kuutulemuse suunas.“

Ehkki praeguseks on Talpsepp oma positsiooni LHVs tublisti koomale tõmmanud, ei välista ta tulevikus positsiooni suurendamist.

„Kõik LHV aktsiaid ei ole müüdud ja eesmärk ei pruugigi olla kogu positsiooni müümine. Praegu saab öelda vaid seda, et investeeringust on saadud tagasi veidi rohkem, kui on sisse pandud. Investeerimises on alati määramatust ja see on pikaajaline protsess, kus tibusid loetakse alati just järgmisel kevadel, mis ei jõua aga kunagi kätte“ jättis ta otsad lahti.